demo.hansanet.ee
demo.hansanet.ee
demo.hansanet.ee
  Sisukaart Sisukaart  
 
Otsi
 
 
Klaasmerk
Firmast  
Klaasmerk
Tooted  
Klaasmerk
Tarbijamäng  
Klaasmerk
Hinnapäring  
Klaasmerk
Tehtud tööd  
Klaasmerk
Tooteinfo  
Klaasmerk
Kontakt  
Klaasmerk

klaasmerk
Tehnilised andmed
Klaasmerk
klaasmerk
Juhendid
Klaasmerk
klaasmerk
Garantiitingimused
Klaasmerk
klaasmerk
Lepingu tingimused
Klaasmerk
klaasmerk
Sertifikaadid
Klaasmerk
klaasmerk
Klaasi kvaliteedi hindamine
Klaasmerk
klaasmerk
Klaasi defektid peale klaasimist
Klaasmerk
klaasmerk
Klaasi käsitlemine ja ladustamine
Klaasmerk
klaasmerk
U-arv
Klaasmerk
klaasmerk
Kondensatsioon

Klaasi kvaliteedi hindamine

Tagasi Tagasi   Prindi Prindi
  1.  Kõverpeegelpilt tavaklaasi puhul: lihtne, pindamata float-klaas ei tohi põhjustada kõverpeegeldumist vaatamisel 45° nurga alt ja 4,5 m kauguselt.Peegelduse moondumatus peab karastatud- ja lamineeritud klaasi puhul vastama kinnitatud EN-standarditele. Klaaspakettelementide puhul võib peegelpilt olla erinev, sest klaas paindub õhurõhu ja temperatuuri toimel. See on täiesti tavaline ja näitab klaaspaketi õhukindlust.
     
  2. Pinnaveana on lubatud nn.selged kriimustused. Tuhmid kriimustused on lubatud juhul, kui neid on raske märgata kontrollimisel 2m kauguselt tavavalguses.
     
  3. Klaasi matistumine: aluselised vesilahused võivad purustada klaasipliidioksiid-võrgu, kui aluseline lahus mõjutab klaasi pinda pikka aega. Sel juhul moodustub happesilikaat, mille tulemusel klaas kaotab oma läike ja selle läbipaistvus väheneb. Klaasi ehitus on lagunenud ja klaas näeb välja nagu hallika kihiga pinnatud. Selline matistumine pole lubatud. Pinnatud klaasi puhul võib esineda “matistumist” teatud valgustustingimustes, mis on iseloomulik tootele ja sel juhul lubatud.
     
  4. Interferentsi-efekt: float-klaas on läbipaistev, ühtlase pinnaga, värvitu või värviline klaas, millel on samasuunalised ühtlased pinnad. Klaaspakettide puhul võib eelmainitu ilmneda optilise interferentsina, mis meenutab vikerkaart, nn. Brewsteri triipudena / Newtoni rõngastena / Jamini peegeldustena. Sellist optilist efekti ei peeta kvaliteediveaks.
     
  5. Anisotroopia-efekt: kuum-karastutud klaasi puhul esineb klaasi pind- ja siseosadel erinev pinge, mistõttu klaasil tekib polariseeritud valgus nn. kahekordse valgus-murdumisega alasid. See võib esineda teatud loomulikes valgustustingimustes nõrgalt nähtavate laikudena, “leopardi imitatsioonina”. Sellist optilist efekti ei peeta kvaliteediveaks.
     
  6. Eriti hea U-näitajaga (soojusisolatsioonivõime) klaaspakettidel võib teatud tingimustes tekkida paketi välispinnale kondensatsiooni tõttu niiskus. Seda füüsikalist nähtust ei peeta kvaliteediveaks.
     
  7. Klaasipinnad peavad olema puhtad, kui neid statsionaarselt üksteise külge kinnitatakse. Pindadel võib esineda üksikuid ebaolulisi võõrosakesi, aga mitte suuremaid laike ega mustusetriipe või kihistunud mustust. Mustusetäpid ja triibud on lubatud, kui neid kontrollimisel üle 2m kauguselt tavalise valgusega näha pole.
     
  8. Käesolevad juhised puudutavad ehitusklaasi, töödeldud klaastooteid, nagu näiteks karastatud ja lamineeritud klaas ning klaaspakettelemendid. Toodete kvaliteet vastab tarnimise ajal kehtivate standardite, RT-kaartide ja RYL nõuetele. Klaaspakettide osas kehtivad EN 1279-standardi ja sellega seotud erijuhise EO 332 nõuded.
    Sõltumatu kolmas isik määrab vaidluste puhul eriklaasi (mh. pinnatud klaas ja tuletõkkeklaas) kvaliteedi juhul, kui standard puudub.
    Klaasi kvaliteeti kontrollitakse, kui selgesõnaliselt pole teisiti mainitud, kahe (2) meetri kauguselt (risti klaasi suhtes) tavalises päevavalguses. Tavaliseks päeva-valguseks loetakse päikeselist päeva, aga päike ei tohi otse klaasi peale paista ega suurendada võimalikke defekte.
 
Klaasmerk